|
|
| |
Uudised |
 |
|
|
| |
| Apteeki valuvaigistite järgi- |
| 13.03.2008 |
|
| minu tarkusehammas arvas, et just nüüd, kui olen kodust kaugel ning tähtis MM kohe algamas, on õige aeg kasvama ja väga valusasti valutama hakata... pole hullu- saan hakkama ;) |
Tablett sees, läks ka nägu naerule. Kleepisin toas enda võistluspurjele EST tähed peale ning jalutasime klubisse registreerima. Võistlejatele jagatakse Laseri võistlustel hoopis paremat nänni kui 470 omadel, muidel. Sain endale laheda pluusi, sponsorite logedega bibi, frisby, pastaka, hunniku igasuguseid turisti broüüre ja talonge (loomulikult :D)... ja mis igaühe peaks kadedaks tegema, ägeda läpaka koti :). Nüüd vaja veel mõõtmine läbida ning siis võib öelda et on TEHTUD.
Kui masti püsti saime, sisenes paadiparki taas kulus Andrew Murdock, pead temale järgi keeramas ning paljud kättpidi tervitades. Temal aga oli kindel siht silme ees- tema tahtis MEID aitama tulla :D. Kaasa oli ta võtnud paar cunninghami plokki, et mu süsteem paremaks teha- "i've got loads of those" :) Näppisime kaldal otsi ning vaatasime kuidas purje kuju muutub. Ta näitas, milline on see kõige kiirem ning kuidas seda paadis sees olles ära tunda.
Merel tegelesime õige sõidujoone hoidmise ning kehatööga, mis ei ole kohtunikele kahtlust äratav. Lõpu poole harjutasime starditehnikat ning tegime paar treeningsõitu NZL, AUS, VEN, MAS, ESP purjetajatega. Tunnen, et olen nende 2 päevaga meeletult palju enda Laseri käsitlemise oskust parandanud. Oskan purjesid paremini maha ning ka käigu peale trimmida, tehnika on kindlasti parem kui mõnedel, tean nii mõndagi kohalikest oludest ning kuidas selle hiigelhoovusega hakkama saada.... ühesõnaga, tunnen et olen võistlusteks nii valmis kui valmis on pärast 6 treeningpäeva võimalik olla. Täna on puhkepäev, et lasta asjadel peas natuke settida ning turgutada meeli. Homme kell 11 on esimene start :D
Eile toimus pidulik võistluste avamine. OK, kõned olid igavad nagu tavaliselt (veelgi enam, mikrofon jumpsis hullusti), aga kohalike maoride tants... vot see jääb küll vist igaveseks meelde :) 5 paljast pruuni odadega meest (vöö ümber olid vaid mingid mustad suled) tantsisid sõjatantsu ja laulsid väga naljakalt... umbes nagu filmis, kusuures ise täiesti tõsiste nägudega olles. Ma ei kujuta ette, kuidas nad proove suudavad teha... Saime mõned pildid kah nendega ;) Seejärel ajasime natukene eesti asja kah- juhtisime tähelepanu sellele, et lipumastis ei ole eesti värve. Oi, kuidas siis vabanama ja rabelema hakati ja juba paari minuti pärast oli lipp üles leitud (värvid õiget pidi ja puha) ning heisati masti.
Maitsvat pidupraadi süües istus meie kõrvale kohalik raamatupiajast aktivist. Rääkisime maast ja ilmast ning kui küsisime talt et miks ta nii sõbralik ja lahke meie vastu on (tegelikult on see sõbralikkus terve Uus Meremaa ja Austraalia haigus), ütles ta: "I like to think that if I will come to Estonia, people will come and talk to me and make me feel welcome aswell". Ilus siiras mõte, aga eestlasi teades, kaldun ma arvama et KAHJUKS pigem nii ei lähe. Ja see teeb väga kurvaks :(. Igatahes, mina üritan küll nüüd enda suhtumist välismaalastesse muuta ning jätta neile eestlastest meeldivad mälestused.
Selle vapustava avamispeoga ei saanud õhtu tippsõndmused sugugi läbi. Kui ma juba siin Laseriga sõitmas olen, miks mitte siis seda ära kasutada- lisakilod on ainult eeliseks. Lonkisime poodi ning tõime kõige muu träna hulgas ka suure karbi lemmikjäätist (vanilje jäätis okolaadi küpsise tükkidega) ning elu oli ilus :D
Tänasel puhkepäeval on plaan sõita ferryga ühe saare peale, ronida vulkaani tippu ning vaadata, kuidas see põrguline seestpoolt välja näeb. Natuke võiks ranas kah lesida ;D
Lõpetage siis töönädal korralikult ära,
Merili |
|
|
|
